Terve nädal on siiani kulgenud sisehaiguste rütmis. Tähendab, eile oli kirjalik arvestus ja täna pidime siis võtma endale määratud patsiendilt anamneesi ja teda igatpidi ka uurima. Õnneks sattus mulle täitsa tore tädi ja kuigi ideaalne patsient, keda me kõik kaheksakesi endale saada lootsime (= kõhn ja noor 50. aastates ilma südamehädadeta meesterahvas) mulle siiski ei juhtunud (sest ükski kriteerium ei matchinud, aga noh, mida mul minu õnne juures oodata oligi?), olen ikka üdini rahul, et liigesehädasid eriti uurima ei pidanud, sest just see on mu nõrgim külg. Vähemalt sain kopse ja südant kuulates täiesti hästi aru, mis valesti on, ja selle üle olen ma uhke. Aga eks ta ole - meie vastutav õppejõud ütles ühes praktikumis, et need inimesed, kes klassikalist muusikat armastavad, oskavad selliseid asju paremini tähele panna. Ja no teate ju mind ja mu muusikasõltuvust (jah, ka klassikalise. kuigi hetkel on teemaks pigem Eurovisioon, eks). Igatahes, üle 2 tunni uurimist-puurimist ja siis 3h haigusloo kirjutamist - ja tulemuseks on laibastunud arstitudeng. Aga homme ootab veel praktiliste oskuste arvestus ja palunpalunpalun ärge laske mul hinde peale kopsude piire välja koputada. Sest siis olen ma doomed. Eks homme annan aru, kas mu palved aitasid.
Eilsest ka. Hommik algas taas sellise jubedusega nagu farmakoloogia (ausalt, kas te arvate, et meil kõigi nende tuhande ravimi nimed, kõrvaltoimed, koostoimed teiste ravimite+ainetega ja kõik see muu meelde ka jääb, kui te iga jumala kolmapäev uue portsu seda jama meile kaela kallate?!?). Edasi õppisime maketil - sest ükski normaalne mees ei lubaks kaheksal tudengil sõrmega oma urruaugust läbi käia - rektaalselt eesnääret ja seejärel rinnanääret palpeerima. Mudel ise nägi väga naljakas välja ja ma usun, et samal ajal õpperuumi aknaid pesnud tüübil pidi päris imelik olema, kui läbi aknaklaasi ruumi vaadates mõnda meist näppupidi maketi tagumikus juhtus nägema.
Hiljem ühendasime jõud Maarja ja Maiega ning püüdsime läbi teha võimalikult palju neist meetoditest, mida järgmisel päeval patsientidel praktiseerima pidime. Need 3,5 tundi osutusid äärmiselt kasulikuks - mitte vaid harjutamise mõttes, vaid ka seetõttu, et avastasime Maarjal kingseparinna (lohk rinnakus) ja Maiel miski kahtlase tuksumise rangluu kõrval (kahjuks tuli täna välja, et tegu polnudki tantsiva karootisega, nagu me lootnud olime, vaid lihtsalt aordi tukslemisega). Tuju parandamiseks sai lendu visatud rohkelt komplimente, mistõttu Maarja saab nüüd uhkust tunda oma imeliste pulsside ja mina sooja kõhu üle.
Õhtul sai rühmaga (peaaegu täies koosseisus) Suudlevates Tudengites käidud ja hiljem mängisime minu tagasihoidlikus ühikatoas seltskonnamänge. Kunagi hiljem selle kohta lähemalt ka.
Eilsest ka. Hommik algas taas sellise jubedusega nagu farmakoloogia (ausalt, kas te arvate, et meil kõigi nende tuhande ravimi nimed, kõrvaltoimed, koostoimed teiste ravimite+ainetega ja kõik see muu meelde ka jääb, kui te iga jumala kolmapäev uue portsu seda jama meile kaela kallate?!?). Edasi õppisime maketil - sest ükski normaalne mees ei lubaks kaheksal tudengil sõrmega oma urruaugust läbi käia - rektaalselt eesnääret ja seejärel rinnanääret palpeerima. Mudel ise nägi väga naljakas välja ja ma usun, et samal ajal õpperuumi aknaid pesnud tüübil pidi päris imelik olema, kui läbi aknaklaasi ruumi vaadates mõnda meist näppupidi maketi tagumikus juhtus nägema.
Hiljem ühendasime jõud Maarja ja Maiega ning püüdsime läbi teha võimalikult palju neist meetoditest, mida järgmisel päeval patsientidel praktiseerima pidime. Need 3,5 tundi osutusid äärmiselt kasulikuks - mitte vaid harjutamise mõttes, vaid ka seetõttu, et avastasime Maarjal kingseparinna (lohk rinnakus) ja Maiel miski kahtlase tuksumise rangluu kõrval (kahjuks tuli täna välja, et tegu polnudki tantsiva karootisega, nagu me lootnud olime, vaid lihtsalt aordi tukslemisega). Tuju parandamiseks sai lendu visatud rohkelt komplimente, mistõttu Maarja saab nüüd uhkust tunda oma imeliste pulsside ja mina sooja kõhu üle.
Õhtul sai rühmaga (peaaegu täies koosseisus) Suudlevates Tudengites käidud ja hiljem mängisime minu tagasihoidlikus ühikatoas seltskonnamänge. Kunagi hiljem selle kohta lähemalt ka.
McGyver a la arstiteaduskond - õige vahendi puudumisel läbi ajada laualambiga.
Suund - farmast sisehaigustesse (ja mina olen kaamera taga)
Ja teate mis? Järgmisel aastal tuleb meil kirurgia aine raames kaks nädalat sellist asja nagu 'sõda ja katastroof', kas see ei kõla mitte põnevalt või jah? :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar