Kes õhu heeliumi vastu vahetas?

Jube hea on olla. Nagu oleks keegi sellise eriliselt rasvunud ninasarviku kuklalt minema veeretanud. Eksamijärgne õnnetunne pole iialgi endast nii intensiivselt märku andnud - ja samas nii rasket eksamit pole mul varem olnud... ega tule ka, vähemalt mitte enne kahte aastat. Aga eile... eile oli enesetunne pehmelt öeldes üsna õudne. Oodatud kergendus jäi tulemata ja selle asemel tervitas mind hommikul silmi avades esimese asjana tuumapeavalu, mis siis terve päeva vältel eriti sadistlikul kombel mind piinas; ja isegi viimases ahastuses sisse võetud jäleduse nimega kohv ja 3 valuvaigistava tableti (tõesõna, mul on viimaste päevade jooksul kohati juba sõltlase tunne hakanud tekkima) peale näitasid mu nõmedad oimukohad rõõmsalt keskmist sõrme ja peksid mõnusalt edasi. Nii veetsingi oma esimese päeva vabaduses voodis horisontaalasendis ja üritasin ennast võimalikult vähe liigutada - ja lugesin läbi ühe neist kümnetest raamatutest, mis juba sügisest saadik nukralt mu riiulis istuvad ja ootavad, et ma tohutute konspektide asemel vahelduseks mõne kergema (niivõrd kuivõrd Remarque loomingut kergeks lugemiseks nimetada saab...) lugemismaterjali näppu võtaksin.

Aga ega mind pole siis seda vaheaega nautima määratud. Nagu ikka, otsustas keegi kuskil, et vaja miskit ebameeldivat mulle teele visata ja seepärast seangi täna oma sammud opile, täpsemalt küll tarkusehamba väljalõikumisele (sest nad kasutavad seal tegelt ka skalpelli - ma olen näinud..) ja loodan kogu südamest, et kõrvaltoa-Laura jutud sellest, kuidas ma pärast seda mõnda aega rohkem hamstri kui inimese näoga ringi jalutama pean, ei vasta päris tõele, kuna järgmiseks nädalaks on planeeritud säärane ettevõtmine nagu pildistamine päris ehtsas stuudios (mis on tegelikult kingitus Mariale, aga ta on nii tore ja võtab mind kaasa :P) ja oleks ikka überäge, kui igalt jumala pildilt miski punnpõsk vastu vahiks...

PS. oma sellesuunalisi muremõtteid ühele ka varem mainimist leidnud Indiast pärit sõbrale selgitades sain kuulda, et olen niisamagi hamstri moodi. Tüüp ei saanud vist aru, mis selles lauses mööda oli, aga mina otsustasin vahelduse mõttes oma tibilikumat suhtumist genereerivatel geenidel domineerida lasta ja tegin talle kuuldavaks oma mõtted teemal 'loll oled' ja logisin ühemõtteliselt skype'st välja. Tal on imetabane omadus naiste koha pealt täielikku imbetsilsust üles näidata. Las nüüd mõtleb, mida valesti tegi...

Ja nüüd jätkan pöidla hoidmisega sellisel eriti isheemiat tekitaval moel ja kõikide eksisteerivate jumalate (Ra, Buddha, Zeus, Allah, Isis, Ganesha, Freddie Mercury, Michael Jackson...) poole palvetamisega, et mu eksamit mulle meeldivalt hinnataks (A on suht välistatud tänu pulmole ja värdjale adenoviirusele; B oleks väga super ja minu ÕISis oodatud; C-ga lepiksin, aga poleks eriti õnnelik. Ülejäänud tähti ma ei tunnista.)