Möödunud nädal kuulub taaskord kategooriasse "nii palju on teha, et kõigepealt nutan natukene ja siis vaatan edasi". Hea poole pealt - minu uinumisraskused on leebet teinud ja tavapärased paaritunnised uinumiseelsed lammaste loendamised on juba mitu nädalat tegemata jäänud. Lisaks sain muu hulgas kirja oma esimese puudumise kohustuslikust korbiüritusest - sest koolitus, millele olin arvestanud tunnikese, venis nii kolm korda pikemaks - ja täitis mind natukene paanikaga, sest viiest defibrillaatori monitoril ette laotud EKG-st suutsin tuvastada vaid kolm. Kahest mõistatuseks jäänud rütmist arvasin ühe raudkindlalt olevat mitte just väga ohtliku siinustahhükardia, aga noh. Ütleme, et tegelik ja õige vastus oleks ära võinud tappa ja OH SA PÜHA LEHM, kuidas see mu jalad vastu maad tõi. Eilse päeva kulutasin igatahes taas kord EKG õppimise peale. Tellisin endale Krisostomusest ka 2 nädala eest ilmunud uue trüki parimast selleteemalisest raamatust ja ootan nüüd pikisilmi selle saabumist.
Miks, oh miks nad ülikoolis seda meile selgeks ei võinud õpetada???
Eilne õhtu on üks vähestest sel nädalal, kus ma ennast ühelt või teiselt poolt ei piitsutanud, vaid issi pakutud külma õlle avasin ja ennast maal voodis kerra tõmbasin ja Melodifestivaleni viimast veerandfinaali vaatama sättisin. Ja ei pidanud pettuma. Kohe esimene laulja (väga intelligentse nimega Midnight Boy) tuletas mulle meelde, kui kirju ikka issanda loomaaed. Ma siiralt loodan, et Rootsi lapsed sellest šokki ei saanud. Allpool leiate ka pildi - ja kujutage sinna juurde sellist superüliaktiivset alakeha õõtsutamist (laul ise oli päris hea). Aga tundub, et Keskööpoiss oli isegi liberaalsetele rootslastele liig ja edasi teda ei hääletatudki.
Miks, oh miks nad ülikoolis seda meile selgeks ei võinud õpetada???
Eilne õhtu on üks vähestest sel nädalal, kus ma ennast ühelt või teiselt poolt ei piitsutanud, vaid issi pakutud külma õlle avasin ja ennast maal voodis kerra tõmbasin ja Melodifestivaleni viimast veerandfinaali vaatama sättisin. Ja ei pidanud pettuma. Kohe esimene laulja (väga intelligentse nimega Midnight Boy) tuletas mulle meelde, kui kirju ikka issanda loomaaed. Ma siiralt loodan, et Rootsi lapsed sellest šokki ei saanud. Allpool leiate ka pildi - ja kujutage sinna juurde sellist superüliaktiivset alakeha õõtsutamist (laul ise oli päris hea). Aga tundub, et Keskööpoiss oli isegi liberaalsetele rootslastele liig ja edasi teda ei hääletatudki.
Teine kord, kui ma üllatusest suu avasin, oli siis, kui lavale astus ilusmees Måns Zelmerlöw (ja nüüd tuleb pomm kõikidele nendele sõpradele, kes on võtnud vaevaks väljendada muret minu maitse suhtes meeste koha pealt - -- Måns on minust vanem! Võtan õnnitlusi vastu meilitsi ja telefoni teel). Måns on muideks juba kahel korral Eurovisiooni suurele lavale püüdnud pääseda (2007 ja 2009), mõlemal korral ka finaali pääsenud - ja siis sinna jäänudki... Mäletan kusjuures, et mõlemal korral (2007 oli esimene aasta, kui Melodifestivalenit vaatasin) hoidsin ma pöialt just temale. Seekord aga on mul tunne, et ta võib päriselt ka võita, sest esitus on juba visuaalselt nii äge, et isegi Eric ei pruugi talle vastu saada. Keda huvitab...
Eile valisid oma laulu veel ka soomlased, kes saadab võistlusele Eurovisiooni ajaloo lühima laulu (pikkuseks 1:27) ja mis minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt põrub täielikult, sest Euroopa on punki jaoks lihtsalt liiga konservatiivne ja samuti ei usu ma, et haletsushääled siinkohal midagi väga päästa suudaksid (riiki lähevad esindama nimelt vaimse puudega inimesed).
Veel hullema jamaga läheb Viini aga Moldova, kelle valitud laul võiks vabalt kuuluda 90ndatesse. Tagatipuks ei saanud ma esialgu aru, kas lugu esitab mees või naine. Otsustage ise.
Paremaid sõnu ei saa öelda ka Ungarile, kes viimasel korral minu hääle sai, kuid seekord vistiti muusikaga sõda üritab lõpetada - sest habras tütarlaps, kes neid esindama sõidab, püüab meid oma heleda häälega veenda just sõja mõttetusest. Miks, oh miks ei saanud nad saata Kati Wolfi?
Ja veidi positiivsem tuleb lõpuks Sloveenialt - kindel top 10 laul, mis rändab kohe ka minu iPodi ja jääb sinna usutavasti vähemasti poole suveni.
Ja Hispaania laul on lihtsalt meh...
Lõpuks jõuan ka tänase tähtsündmuse ehk siis riigikogu valimisteni. Õnnega pooleks sattusin täna maale ja et valimised toimuvad paarikümne meetri kaugusel mu vanematekodust, käisin enne bussile viskumist kohusetundliku kodanikuga siiski hääletamas ära. Pean ennast üldiselt üsna poliitikakaugeks inimeseks ja isegi surma ähvardusel oskaksin poliitikutest nimetada heal juhul mõnda. Seega oli valik natukene keeruline - teadsin vaid, et kindlasti ei kuulu minu teetassi Keskerakond (eriti pärast seda kuku raadio valimisdebati kuulamist - kas see Savisaar on ikka mõistuse juures??) ja ehkki mul tekkis kibe kiusatus just seepärast oma hääl reformaritele poetada, läksin lõpuks siiski oma seniste lemmikutega. Ja kogu protseduur võttis aega alla minuti.
Olen sinuga nöus, et Måns vöib vöita terve Melodifestivaleni ära. Vöi vähemalt ma loodan seda. Aga mis Midnight Boy puudutab, siis see mulle meeldis. Selline tore laul, milel härgi kohe tantsida tahaks. Aga see vöibolla vanuse küsimus ;))
VastaKustuta