Viimase viie aasta jooksul ehk alates arstiõpingute algusest on tänavused jõulud esimesed, mil kuskil kõrvade vahel näriv mõte eesseisva(te)st mammuteksami(te)st meeleolu aktiivselt ei riku. Ehk siis esimest korda nende viie aasta jooksul sain kogu oma ihu ja hingega pühenduda enese nuumamisele jõulumuusika rütmis ning pakkusin ennast isegi kuusejahile kaasa - tavaliselt täidab seda kohust Laura.
Kuuse toomisest kujunes muidugi paras tragöödia - või komöödia, olenevalt sellest, mis otsast asjale vaadata. Mina kõige oma positiivsuse juures hakkan kuuse toomise saagale tagasi mõeldes endiselt ennastunustavalt naerma, sest no ei ole lihtsalt võimalik, et ainuüksi minu kohalolek asjade totaalselt ja üdini pea peale keeramist põhjustab.
Ehk siis pärast kuuse leidmist - viimane polnud kusjuures juba alustuseks just kõige edevam isend omataoliste seas - kiirustasime isaga kodu poole. Ilmselgelt liiga kiiresti, sest ühel hetkel pidin ausalt ka südamerabanduse saama, kui isa ühtäkki väga valjuhäälselt paar kordamist mitte vajavat sõna lendu laskis ja ma esiti arvasin, et me kellegi mulle märkamatult alla olime ajanud. Asjad olid siiski kergelt vastupidi, kuna meist mõnikümmend meetrit tagapool tee peal me niigi kergelt hädisevõitu kuusk lebas. Lähemal inspektsioonil ilmnes, et kokkupõrkel maaga oli jõulupuu kaotanud ka arvestataval määral oksi.. Issi pani juba ette, et ta hiljem uue järele läheb või - jumal selle eest hoidku - Põlvast kuuse ostab (!!!!), aga mina olen muidugi alati seda meelt, et originaalsus maksab, nii et sel aastal sai kaunistatud me hõre ja õhulennu läbi teinud puu.
Kuusesaaga kõrval sai praktiseeritud oma söögitegemisoskusi - sedakorda läks kaubaks kuumaastiku kook. Laura pakutud nime tagamaad nähtuvad allasetsevalt pildilt. Ja kõik olid õnnelikud, et ma kööki maha ei põletanud.
Ja päkapikud käisid. Ilmselt olin sel aastal (üle mis, kolme aasta?) hea tüdruk. Hea teada.
Vabandage mu kergelt maniakaalset pilku. Ilmselgelt olin kerges õnneuimas :)
Ja pikemaks jutustamiseks aega ei jäägi, sest kohe-kohe tuleb joosta bussile ja oma kohalolekuga ka Maria elu ilusamaks muuta. Ja ma ei pea silmas vaid fakti, et ma ilmselt ta elamist koristama hakkan :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar