...ehk Nellel tuli eilsel jõulupeol hea idee, kuidas oleks õigem nimetada kahte õige vastikut ja sarnase nimega sündroomi. Iseasi, kuidas meie kuri õppejõud ja kõik teised maailma arstid suhtuvad ettepanekusse kasutada nefriitilise ja nefrootilise sündroomi asemel väljendeid kapsa/kartuli sündroom. Mina oleksin vägagi poolt.
Igatahes, eile leidis aset selline põnev sündmus nagu minu viimane kokkupuude patanatiga (preparaatide vastamine), mis läks paremini kui lootsin. Seejärel tuli joosta Eno juurde, et lõpuks ometi pisut aega maha võtta ning sealjuures natuke jõule tähistada. Kui kõrvale jätta tõsiasi, et põhilised jututeemad keerlesid ikka kooli ümber (aga ega meil ju muud elu eriti polegi) ja kohal oli ikka seesama seltskond (Eno & naised /hiljem natukeseks ka Indrek), oli päris tore - mu enda lemmikuks oli see, kuidas Eno rääkis, kuidas ta osaleb ühel hetkel käimasoleval ettevõtluskonkursil oma ideega tuhamägedest kassiliiva valmistada ja seejuures päris edukas olnud on (siiani). Mille peale tahaks küll öelda, et tule taevas appi!
Minu õhtu selle peoga päris ei lõppenud, aga oma huvides ma parem edasist ei kirjelda.
Ja nüüd on jäänud üle elada vaid üks kontrolltöö, üks ettekanne ning kaks eksamit - ja siis tuleb puhkus, tuleb India ja algab elu (loodetavasti).
Lõppu pisut pühademeeleolust ajendatud nalja:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar