Aru ma ei saa, kust nad kõik tulevad, aga hetke seisuga olen teise ilma saatnud juba 29 närvidele käivat tiivulist, kes kõige magusamal uneajal mulle karjakesi näole ja teki alt välja piiluvatele jäsemetele maandusid. Nii et võite mind vabalt massimõrvariks kutsuda. Ema andmetel hävitas isa hommikupoolikul (kell on üheksa hommikul, ta mõtles siis ööd või?!) veel 16 tõbrast; ja kõik aknad on ju ometi suletud. Kärbsed on raudselt ikka sada korda hullemad kui sääsed ja ma ütlen seda täieliku veendumusega, kuna viimased mind reeglina maitsta ei soovi ja märksa suurema heameelega mind ümbritsevaid järavad.
Esimesel korrusel elamise rõõmud. Muidugi on pisut keeruline kärbseid tabada, kui kahe toaseina vahemaa on nõnda suur ja mu silmad, nagu ma nüüd kindlalt tean, ei ole vastavaks akommodatsiooniks võimelised, nii et nende pisikeste väikeste jubulate tabamiseks tuleb ühest nurgast teise joosta, pea poolringkanalite ärritusest juba otsas üksjagu ebameeldivalt pööritamas. Õnneks pole maksimaalselt 3 nädala pärast vähemalt sellega enam suurt jama, sest eile jõudsin pärast 2aastast edasilükkamist lõpuks optometristi juurde ja ostsin kohe ka prillid ära. Päris huvitav kogemus oli. Siiani arvasin, et piisab sellest, kui vaatad mingisse imemasinasse, mis siis su silmade väärakusastme kindlaks teeb ja voila! Tuleb välja, et sellega on siiski palju enam jamamist ja pärast lugematute numbrite, tähtede, täppide, kastide identifitseerimist sain teada, et vasak silm on palju suuremas jamas kui parem, kuigi see -0,5 tundub ka kuidagi suhteliselt tühine selle kohta, et koolis ei aita tihtipeale enam silmade kissitamine ka mitte ja olin valmis kuulma numbreid allapoole -2,0st. Raamide valimine oli ka muidugi omaette ooper ja seda ma ütlen, et vaid mina suudan enda jaoks kõige kenamateks mõelda meestele mõeldud prillid. Uups. Lõpuks tuli valik teha siiski kahte hinnaäärmusesse langevate raamide vahel, mis õnneks just naisterahvale enam passisid. Sinna siis kadus mu folgil teenitud natukene...Tänasest pühapäevani olen igatahes maal ja naudin ainust puhkust, mida tõenäoliselt enne veebruarikuist vaheaega üldse loota on. Ei ole lihtne see töötava tudengi elu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar