Maria on mulle nii mitu korda öelnud, et ma ei kirjuta siia just piisavalt tihti. Sellegipoolest - siin ma nüüd siis olen, meenutan viimaste päevade "seikluseid" võimalikult ebasobival ajal. Nii minu moodi. Kell läheneb juba südaööle ning mul on vaja homme vara tõusta, et Krista ja Mirko pulma joosta, aga jah, taas kord on tähtsad tegemised (peale selle siin lakin küüsi ja vaatan kõigi aegade parimat armastusfilmi - Romeo and Juliet'i) päeva lõppu jäänud.
Aga tegelikult on põhjuseks, miks ma endast siin nii harva märku annan, see, et mul on lihtsalt masendavalt igav elu. Viimase aja tähelepanuväärseimaks tegevuseks minu elus on olnud kõik Harry Potteriga seonduv. Eelmisel nädalal käisime toanaabriga kinos filmi vaatamas (jah, mis öelda, raamatud on ikka nagu mingi miljon korda paremad) ja nüüd olen juba 3 päeva arvutist Potteri viimast raamatut lugenud, ja - oh sa poiss - see uus raamat on tõepoolest hea. Ja kui mõelda kogu selle väärtkirjanduse peale, mida meid koolis lugema sunniti - "Maa õnnistus" (peaks tegema ettepaneku seda apteekides unerohu pähe müüa), "Kevade" (pole iial mõistnud, mida eestlased selles raamatus leiavad - kuulsin, et ameeriklased olevat minuga samal seisukohal. yay!) või "Idioot" (no okei, see oli enam-vähem, aga ikka masendavalt igav), siis ma täitsa mõistan, miks rahvas nii vähe loeb. Ausalt, kui kellelgi tuleks mõte toppida sinna nimekirja ka mõni selline raamat nagu "Harry Potter and Deathly Hollows", siis tõuseks raamatukogude külastatavus tuntavalt. Või siis mitte. Aga vähemalt ei tunduks kogu ilukirjandus nii IGAV.
Oh neetud, mul pole veel kaardile midagi kirjutatud. Aaargh miks ma sellised asjad alati ära unustan??
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar