Pulmade planeerimisest, maksumusest ja kõigest muust olulisest (10 kuud jäänud!)

Sellest on mööda saanud umbes neli kuud, kui minu vasaku käe neljandat sõrme (no idea, kas see on õige koht, kus seda kanda, ehk teadjamad valgustavad?) ehib täpselt selline kihlasõrmus, nagu ma alati igatsenud olen. Ja täpselt neli kuud olen ma suurima heameelega planeerinud ja otsustanud, kuidas meie pulmad välja peaksid nägema. Mitte et kõigekallimal mingit sõnaõigust poleks - ma lihtsalt pillun ta ette ideid ja tema nopib endale meelepärased välja. Sest mina armastan planeerimist üle kõige - ja tema mitte nii väga (aga oma sõna tahab ikka sekka öelda). 

Alustuseks olgu öeldud, et esialgne eelarve (mis oli isegi minu kui 2,0 koormusega töötava arsti jaoks pisut hirmutav summa) on juba lõhki kärisenud. Sest et otse loomulikult otsin mina täiust ning olen soovitu eest nõus maksma rohkem kui ehk normaalne oleks. Ja et läbinisti aus olla, siis avaldan siinkohal ka täpsemad kalkulatsioonid - ehk siis planeeritud oli 20k, hetkel paistab kogumaksumus tulevat rohkem 25k moodi (ja see eeldab, et oma kleidi eest ei maksa ma rohkem kui tuhat raha, ha ha). Aga oleme mõlemad kõigekallimaga arvamusel, et üks kord elus ikka võib ebanormaalselt kalli peoga maha saada. Seda enam, kui meie kõige kallimad inimesed seda koos meiega nautida saavad.

Igatahes. Kõige esimene asi, mille üle otsustada tuli, oli pulma toimumise koht. Oleme kõigekallimaga mõlemad maalapsed (mina Põlva- ja tema Pärnumaa metsade vahelt), mistõttu eelistasime mõlemad pigem rustic stiilis pulmi ja välistasime enda jaoks kiiresti kõikvõimalikud mõisad ja muud uhkemad kohad. Minu kauaaegne unistus küünipulmast Tammistus sai aga üsna kiire lõpu, kui mu vastavasisulisele päringule vastati, et järgmise aastaga remonditööde (ja koroona) tõttu nendega arvestada ei saa. Seega jäi lauale kolm varianti - ERMi viinaköök (meeeegailus koht, soovitan!), Mooste folgikoda (meeeegapalju ruumi, soovitan samuti, kuid ööbimistega võib veidi jama tekkida) ja Endla talu valge küün. Kuigi kaks esimest oleks kindlustanud soovitud peopäeva (augusti algus), valisime lõppeks siiski viimase variandi. Mis siis sellest, et soovitud augustipulma asemel pidime leppima sügispulmadega. Lihtsalt küünipulm (eriti lühtritega kaunistatud läbipaistva katusega lumivalges küünis!) haakub nii hästi meie mõlema iseloomu ja soovidega.

Järgmiseks leidsime endale hea sõbra soovitusel pulmaisa (Karl Pütsep - olime mõlemad nõnda vaimustuses, et hoolimata tema enda soovitustest kontakteeruda veel teiste pulmaisa kandidaatidega ootasime lihtsalt sümboolsed 2 nädalat ja ütlesime talle, et tahame siiski teda :D) ning seejärel pika otsimise järel fotograafi (Anete Toming, kes on ka ühe mu parima sõbranna megailusate pulmafotode autoriks) ning videograafi (MK Visuals - hea kolleeg kiirabist Tartust, kelle tehtud videod võtavad küll sõna otseses mõttes hingetuks). Lisaks oleme leidnud super pulmakorraldaja ning lilleseadja, samuti väga imelise bändi (Trio Comodo; ma olen suur tšéllo fänn ja nii kui avastasin, et seal vastavat instrumenti mängiv isik olemas on, polnud eriti valikut. Olgu ka öeldud, et valisime kolme artisti vahel, kellest üks (sünkroonujujad) päringule üldse vastamagi ei vaevunud).

Lisaks oleme kõigekallimaga aktiivselt tegelenud kaalulangetamisega - pärast kokkukolimist võttis tema juurde nimelt 30 ja mina 10 kilo - ja püüame hetkel saada tagasi tutvumis (ja ühtlast kokkukolimise)-eelsesse kaalu. Hetkel läheb kaalukaotus igatahes väga hästi - kõigekallim on viimase 2 kuuga kukutanud kaalunumbrit 9 pügala ja mina 4 võrra.

Püüan edaspidi pulmade ja muuga seotud toimetustest pisut sagedamini kirjutada! :)