Teistmoodi paast

Suutsin üsna kindlasti nii mõnedki oma tuttavad, kes mulle teadaolevalt siin minu heietamist vahel uurimas käivad, antud pealkirjaga kergelt ärevusse ajada. Noh et pole just saladus, et ma iga natukese aja tagant oma kehaga halba ja halvemat korda üritan saata. Aga seekorda oli tegemist igas mõttes tervislikuma paastuga ning kätkes endas vist kergelt sõltuvuseks saanud facebookis hängimise totaalset lõpetamist. Tähendab siis, et andsin ühel õhtul Maiele karmi käsu mu parool ära muuta ning seda kiivalt 10 päeva jagu vaid enda teada hoida. Ja ehkki esimesed paar päeva oli raskusi hommikutee kõrvale tegevuse leidmisega - ärkan ju lõppude lõpuks pooleteise tunni võrra varem kooliminemisest ja kaua sa ikka neid hommikusi lehti sirvid - võtsin taaskasutusse tolmukihi alla mattunud ja jumalast unustusse vajunud teleri, mis mu lauaalust pinda kaunistab ning sättisin end multikate lainele. Jah, normaalsed inimesed vaatavad vist siiski Terevisiooni, aga ma endiselt eelistan joonisfilme...
Kõige hämmastavam oli tegelikult see, et kui siis Maie mulle mu uue salasõna üle andis, piisas mulle paarist minutist, et oma facebooki-janu kustutada ning olen sellest ajast ikka totaalselt vähem aega seal surnuks löönud. Rõõm!