London calling!

Kes veel ei tea, siis minu igati tubli ja tark õde (seesama, kes hiljuti Ekspressis Maximale vee peale tõmbas..) kolib nüüd mõneks kuuks Inglismaale, et pisut pead puhata ja keel paremini käppa saada. Hakkasin siis siin mõtlema, et kole kurb oleks koguni neli kuud tema pideva riidelaenamise ja õlavöödet pehmemaks mudivate käteta elada. Kahetsusest sündis idee ja idee hakkas juurduma - ehkki meil siin arstiteaduskonnas pole semestri keskel võimalik kuhugi vahepeal ära kaduda, sai tunniplaani põrnitsedes ometi selgeks, et teaduskonna aastapäeval võimaldatakse meile lausa 5päevane nädalavahetus ja selle aja jooksul võiks ju Inglismaal ära käia küll. Minu õnneks tuli Maria ka plaaniga kohe kaasa (ausalt, ei kujutaks ette reisimist ilma tolle hullu tüdrukuta) ja nüüd vist tuleb usinalt kohalikke diivanisurfajaid läbi hakata kammima.

***

Seda ka, et vahetasin siin vahepeal oma pikad tumedad kiharad hoopis lühemate, kastanimunade värvi ja vallatult lokkis juuste vastu. Hetkel on küll veel tunne, et tahaks oma ilusaid pikki juukseid tagasi, aga loodetavasti on lihtsalt harjumise asi... (tõsi, Ninnu ütles küll, et ma pole kunagi niivõrd ilus olnud..)

Aga otsustage ise.. kas enne oli parem? :)

(vabandan kvaliteedi pärast, klõps sai tehtud arvutiga)

PS ma küll ei tunne, et mu õde siinkohal väga kaitsmist vajaks, aga see tema Maxima-teemaline artikkel polnud kindlasti mitte tellimustööna tehtud ja ajend sellise tüki kirjutamiseks tuli hoopis ühelt tema tuttavalt, kes sealset kohtlemist omal nahal tundma pidi. Ja üldse häirib inimeste negatiivsus - kõike ei ole vaja maha teha.. ta ju tahab vaid aidata :)