Alejandro, Ale-ale-alejandro

Tuli veel meelde, et eile oli meil küla vahel poe juures politsei. Mitte, et see mingi harv nähtus oleks, aga seekord pandi kaks tundi järjest kõiki puhuma. Ja kui ma ütlen, et kõiki, siis seda ma ka mõtlen - mitte vaid roolikeerajaid, vaid ka JALGRATTUREID. Mkm, see ei ole nali. Ja promilli väljapuhkumise eest keerati trahv. Kõhe. Kuidas joodikud niiviisi ühest punktist teise peaksid saama??

Seda ka, et vanaema maja juures Sunny't (õigemini küll selles sisalduvat Tiiat) oodates märkasime isaga tee ääres meid uudishimulikult piidlevat imeilusat valge-punasekirjut kiisut. Mille peale isa loomulikult akna alla keris ning kassikräunumist meenutava häälitsuse esile manas (ainult et kui ma oleks seda heli kuulnud teadmata, et seda teeb inimolevus, siis oleks tõenäoliselt arvanud, et keegi piinab eriti rämedal viisil kassi. nii see vähemalt kõlas). Kiisu ei teinud selle peale muidugi teist nägugi. Ilmselt kuulmispuudega. Mulle ei andnud see muidugi rahu, nii et hüppasin autost välja ning hakkasin paaniliselt kiisut taga ajama, ise röökides, et 'siia, kiisu!!! siia, kiisu!!'. Aru ma ei mõista, mis talle ei meeldinud, igatahes ei hakanud ta mulle mitte suurest õnnest vastu kapsama, vaid pani hoopis teises suunas minema ja otse põõsasse. Minu nördimust leevendas pisut isa, kes ütles, et nimetas selle kassi Alejandroks. Millega ma muidugi rõõmsalt nõustusin. Ses mõttes, et koduarvuti sai mul juba niigi Ricardoks nimetatud, nii et hoiame ikka ühtlast joont, eks? :D

Sellist kiisut tahaks endale ka. Aga ta võiks olla oranži värvi. Ja Alejandro-nimeline :)