Tänane päev algas taas kord ebanormaalselt vara, sedakorda siis poole seitsme ajal. Põhjuseks siis Raadio Kuku saatekava vastikult varane algus (tuli välja, et R2 sisaldas liiga palju analüüsiks sobimatut muusikat - kuigi, jah, ma oleks suurima hea meelega analüüsinud Enrique ja Shakira uusi lugusid :D) ja Lõunakeskuse-tripp. Käisime Enrique Iglesiase pileteid jahtimas. Kuigi fbi muusikaklubi kodukas ütles, et need tulevad müüki kell 10, saime halva üllatuse osaliseks, kui selgus, et see juhtub alles 11 ajal... Käisime umbes pool tundi ringi ja võtsime seejärel Piletilevi müügipunkti juures kohad sisse. Nii igaks juhuks. Ja õigesti tegime. Kella 11ks oli meie taga päris korralik järjekord. Ma pole mitte kunagi sellist saba näinud - isegi mitte siis, kui müüki tulid Aerosmithi, Marilyn Mansoni, Elton Johni vms tegija piletid. Tundub, et me polnud ainsad, kes punkti pealt kell 11 pileteid nõudma hakkasid. Internet oli megaaeglane, aga saime siiski parimad kohad, mida nii väikese raha eest nagu 495 krooni eest võimalik saada on (see tähendab siis 23. rida - not bad, not bad at all). Ma olen väga, väga, väga rahul. Ah jaa - Piletilevis oli esinejaks märgitud Endrique. Mille peale saab öelda vaid üht: ägägägägäg!!
Piletid käes ja tuju laes, otsustasime minna (minu) verd loovutama. Võite kolm korda arvata, kes meid ühes peatuses üllatas. Jah - paraku oli selleks minu suurimaks hirmuks kujunenud kontrolör. Imelikul kombel ei saanudki ma täna ei trahvi ega hoiatust. Vau. Ma olen siiani üllatunud.
Vere andmiseni ma siiski seekord ei jõudnud. Jälle hemoglobiini pärast.. Kusjuures praegu on välja kujunenud selline trend, et iga teine kord saadetakse mind tagasi. See tähendab, et järgmine kord peaks siis õnnestuma.
Seda ka, et järgmisel nädalal lähen Da Buzzi kontsertile (üliüliäge). Ja 15. novembril perekonnaga teatrisse.
Nii kultuurne olengi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar